La Sapienza ülikooli poolt 2013. aastal läbi viidud elukvaliteedi uuring erinevates Itaalia piirkondades kinnitas üldtuntud tõsiasja: Trentino ja Lombardia juhid sabas - Calabria
Olukord on selline, et Itaalias on tekkinud omapärane heaolu piir, nimetagem seda nii. Jagunemine, mida Umberto Bossi ja tema Põhjala Liiga parlamendis edasi ei suutnud, juhtus iseenesest. Samal ajal jagas põhjaosa sent sendist lõunasse ka kujuteldav punane joon, mis kulges mööda Apenniini mäestikku Toscanast Emilia-Romagnasse.
Nagu arvata võis, näitas La Sapienza ülikooli poolt läbi viidud 2013. aastal 110 Itaalia provintsis läbi viidud elatustaseme uuring (apt. "Teadmised"), et meistrivõistlused kuuluvad jälle Milanole. Talle järgnevad Monza, Brianza ja Varese (Monza, Brianza, Varese). Üldiselt hõivas kuldse poodiumikoha Lombardia.
Üldpilt näitas, et esimesel kolmekümnel positsioonil - võrreldes kahekümnega 2012. aastal ja kahekümne kolmega 2011. aastal, mis näitab majandusliku olukorra paranemist - asuvad ainult Põhja-Itaalia provintsid. Ja neist viisteist asub kirdes (neli Piemonte, sama Friuli-Venezia Giulias, pluss kõik Emilia-Romagna provintsid, välja arvatud Bologna ja Rimini).
Edetabeli põhjas olid Veneetsia provints (88. koht elatustasemega, mida iseloomustati kui "mitterahuldavat"), lõuna- ja saareprovintsid. Avellino kõige viimases kohas eelnevad sellele Salerno, Reggio Calabria, Messina, Caserta, Cosenza, Trapani, Vibo Valentia, Catania ja Enna.
Tervis
Pisa provints võitis jaotises "Tervis" esikoha: siin märgitakse nii meditsiini- ja sanitaartöötajate head varustamist kui ka piisavat arvu kohti spetsialiseeritud tervishoiuasutustes.
Nimekirja eesotsas on kakskümmend provintsi (2012. aastal oli neid kuusteist), mida iseloomustab sanitaar- ja puhketeenuste kõrge kättesaadavus. Nende hulgas on kuus riigi kirdeprovinssi (Varcelli ja Aleksandria Piemonte kaheksandal ja kaheksateistkümnendal kohal, Aosta üheksateistkümnendal kohal, Lombard Milano ja Pavia teisel ja viieteistkümnendal kohal, Genova ja Liguuria seitsmendal astmel), viis riigi loodeosast (Belluno ja Rovigo Venetoos kaheksandal ja kaheteistkümnendal kohal, Pordenone Friuli-Venezia Giulias kümnendal kohal, Bologna ja Ferrara on vastavalt neljateistkümnes ja kuueteistkümnes), Kesk-Itaalia neli provintsi (Pisa ja Siena esimeses ja neljandaskohad, Ancona kuuendas ja Rooma viiendas) ning viis provintsi lõuna- ja saareosast (Isernia ja Campobasso Molises kolmandas ja kolmeteistkümnendas kohas, Potenza kahekümnendal kohal, Messina seitsmeteistkümnendal kohal). Sulgeb reitingu Medio Campidano provintsi tervishoiusüsteemis.
Ohutus
Pordenone provints avab nimekirja, järgnevad Treviso ja Matera. Siis olid neljandas ja viiendas kohas Udine ja Belluno ning kuuendas - Oristano provints, mis eelmisel aastal hõivas teise liini. 2013. aasta uuring kinnitas aga eelmiste aastate tähelepanekuid, asetades suured linnad reitingu viimastesse kohtadesse. Sabas olid provintsid: Latina, Napoli, Foggia, Rooma, Firenze, Pescara, Ravenna, Bologna, impeerium, Prato, Rimini ja Milano.
Elukvaliteet
Pjedestaalil asuvad nagu eelmisel aastal Trento ja Bolzano. Järgmisena tulevad sellised provintsid nagu Aosta, Cuneo, Belluno ja Siena, millest mõned on teinud märkimisväärse arengu edasi. Varasemate aastate suundumust kinnitavate juhtide seas olid Veneto piirkonna erinevad provintsid.
Kesk-Itaalia provintsides on elatustase märkimisväärselt tõusnud.
Sellegipoolest täheldati isegi 51 riigi provintsis ebapiisavalt head või täiesti ebarahuldavat elatustaset: nelikümmend neist asuvad Itaalia lõuna- või saareosas, seitse kesklinnas, kolm loodes ja üks kirdes. Calabrias on kõigis provintsides täheldatud elutingimuste langust. Edetabeli viimase koha hõivab ka Calabria Crotone provints: kahjuks jääb analüüsi kohaselt nii finants- kui ka haridusnäitajate ning tervishoiusüsteemi ja elanike töökorralduse osas maha.
