Vesuvius on Napolis 15 km kaugusel asuv aktiivne vulkaan Lõuna-Itaalia Campania piirkonnas Napoli lahe kaldal. Vulkaani kõrgus on 1281m, mägisüsteemiks on Apenniinid.
Geograafilised koordinaadid: (40 kraadi 49 minutit põhjalaiust, 14 kraadi 25 minutit idapikkust)
See on Mandri-Euroopa ainus aktiivne vulkaan. Vulkaani nime päritolu jaoks on kaks võimalust: esimene Oka festist pärineb suitsust, teine Pra-Indo-Euroopa juurtest vesist, mis tähendab mäge. Vesuvius on tunnistatud üheks ohtlikumaks vulkaaniks. Praegu on tõendeid enam kui kaheksakümne olulise purse kohta.
- Soovitatav: ekskursioon Pompei ja Vesuuvi mäele
Pompei surm
Suurim juhtus 24. augustil 79, mille tagajärjel hävitati Pompei, Oplontise ja Herculaneumi linnad.
Sellele purskele eelnes 5. veebruaril 62 maavärin, mis kahjustas erineval määral peaaegu kõiki hooneid.
Pompeiid hävitanud purse kestis umbes päev, mille jooksul kaeti linn multimeetrise tuhakihiga.
Vulkaaniline tuhk jõudis sel päeval Süüriasse ja Egiptusesse. Purse ajal asustas linna umbes 20 000 elanikku, kellest enamikul õnnestus enne katastroofi Pompeiist lahkuda. Tänavatel ja linna hoonetes hukkus 2000 inimest, kuid surnute säilmed leitakse ka väljaspool Pompeiid, seega ei ole ohvrite täpset arvu võimalik kindlaks teha.
Vesuuv kunstnike töödes
Vulkaanipurse inspireeris paljusid maalijaid.
Näiteks maalis 1777. aastal prantsuse maastikumaalija Pierre Jacques Volard maali "Vesuuvi purse" ja juba 1833. aastal maalis vene kunstnik Karl Pavlovich Bryullov katastroofile pühendatud meistriteose "Pompei viimane päev".
Seismiline aktiivsus ja vulkaanide struktuur
1944. aastal toimus Vesuuvi viimane purse.
Vesuvius on osa Vahemere liikuvast vööst, mis ulatub Indoneesiast Lääne-Euroopasse üle 15 000 km. See on ainus mägi, mis tõuseb Campania tasandike kohal. 600 m kõrgusel asub vulkaani läänekalle vulkaanoloogiline observatoorium, mis asutati 1842. Kaasaegsed uurijad on leidnud, et Vesuuvi all on mitu magmakambrit. Pinnale lähemal asuv on 3 km sügavusel ja sügavam - 10–15 km sügavusel. Vulkaani all asuv mandriline koorik on geodeetiliste uuringute ja puurimise järgi moodustatud 7 km paksusest Triassilisest dolomiidist.
Vesuuvil on kolm pesa koonust, millest vanim on säilinud ainult ida- ja põhjapoolsetel nõlvadel. Seda koonust nimetatakse Monte Somma. Teine koonus (otse Vesuuvi mägi) asub Monte Somme sees. Vesuuvuse mäe tipus on kraater, mille sisemusse paistab kolmas ajutine koonus, mis tugevate pursete ajal kaob.
Põhikoonus koosneb vulkaanilisest tuffist ja põimitud laavakihist. Ilmastikuprotsess tagab nõlvadel pinnase viljakuse. Mäe jalamile rajatakse viljapuuaiad ja viinamarjaistandused ning männimetsad kasvavad kuni 800 m.
Kuidas sinna jõuda
1880. aastal ehitati pendel funikulöör, millele pääses Vesuuv. Köisraudtee koosnes kahest suurest autost, mida juhtis aurumasin. Vaatamisväärsus on kogunud tohutut populaarsust, sellest on saanud piirkonna turismisümbol, köisraudtee auks on koostatud laul, mis on teada tänapäevani. 1944. aasta purse hävitas atraktsiooni.
1953. aastal ehitati Vesuuvuse idanõlvale toolitõstuk, mis pälvis turistide seas populaarsuse. 1980. aasta maavärin kahjustas teda aga nii palju, et nad otsustasid taastamisega mitte tegeleda. Tänapäeval pakutakse turistidele Vesuuvi külastamiseks varustatud jalutusrada.
