Paavst Franciscus kavatseb avada osa Vatikani salaarhiividest holokausti ajal, et teada saada, millist rolli katoliku kirik mängis kogu rahva massilises hävitamises.
Ameerika väljaande The Sunday Times andmetel edastas sellist teavet ajakirjanikele paavsti lähedane sõber, Argentina rabi Abraham Skorka. Tõenäoliselt huvitas Franciscust eriti kiriku ühe endise juhi tegevus ja eriti Pius XII, teod mis paavsti sõnul raske on hinnangut anda.
Vatikani pressiteenistuse juht Federico Lambardi märkis, et ta ei leidnud paavsti otsuses midagi üllatavat. Lambarty lisas, et Vatikan on juba pikka aega plaaninud avaldada osa salajast teavet holokausti kohta. Asi on selles, et hiljuti kaaluvad katoliku kiriku juht, tema nõunikud ja ka muud vaimulikud tõsiselt Piusi kanoniseerimist.
Lambarti pakkus, et salastatud andmed võiksid valgustada eelnimetatud paavsti tegevust ja võimaldada praegusel paavstil teha õige otsus.
Hiljuti 1958. aastal surnud Pius XII tegusid juutide poolt kritiseeritud ja hukka mõistetud ja mitmesugused organisatsioonid. 
Nad väitsid, et paavst Pius, kes oli katoliku kiriku juht aastatel 1939–1958, ei mõistnud hukka holokausti fakti, mõistis natsidele kaasa ega aidanud tagakiusatud inimestele ka abi ega tuge. Arvamus, et Pius XII oma ebakohase käitumisega “kogu kirikut” alandas, tekkis 60-ndate aastate keskel pärast seda, kui saksa kirjanik Rolf Hokhut avaldas oma töö “Esindaja”, milles ta kirjeldas, kuidas paavst vaikis, jälgides taga kiusatud juutide massilist hävitamist.
Kuus aastat tagasi kinnitas ametlik Vatikan oma kavatsust tõsta Pius XII pühakute auastmeks, hoolimata asjaolust, et see otsus põhjustas Iisraelilt rahulolematuse tormi.
Tagakiusatud inimesed väitsid, et paavst ei reageerinud, kui talle kätte jõudis kohutav uudis holokaustist, ega võtnud samuti midagi ette, kui Rooma juudid viidi koonduslaagritesse. Sündmustest on aga ka teine versioon, mille kohaselt osales Pius XII aktiivselt holokausti ohvrite kaitsmisel ja abistamisel. Nii tänas Rooma kõrge rabi 1944. aastal avalikult paavsti oma töö eest ja eriti abi eest põgenike varjamisel.
1955. aastal avaldasid juudi organisatsioonid ka paavstile tänu ja andsid Vatikani vajadusteks 20 tuhat dollarit.
Franciscuse eelkäija, paavst Benedictus XVI, kes loobus eelmisel aastal, oli esimene paavst, kes käivitas Piusi kanoonimisprotsessi.
Benedictus püüdis oma üleskutsetes ja sõnavõttudes korduvalt kiriku endise juhi tegevust õigustada, väites, et ta järgis Jeesuse õpetusi, näidates kaastunnet ja tuge nii abivajajatele kui ka holokausti ajal taga kiusatuile, kuid ületamatute asjaolude tõttu oli ta sunnitud seda tegema salaja.
Benedicti sõnad kinnitati paar aastat tagasi, kui avastati Teise maailmasõja ajal teda juhtinud nunna päevik. Naise 60 aastat tagasi tehtud andmete kohaselt käskis paavst Pius isiklikult tagakiusatud juudid varjupaika ühte Rooma kloostrisse.
Paavst Franciscuse otsus vabastati mõni päev enne rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva. Seda kuupäeva tähistatakse igal aastal, 27. jaanuaril, ÜRO Peaassamblee otsusega alates 2006. aastast. ÜRO valis selle päeva just seetõttu 27. jaanuaril 1945 vabastati Poola Auschwitzi suurim natside koonduslaager Auschwitz-Birkenau. Erinevate allikate andmetel tapeti aastatel 1941–1945 1,4 miljonit inimestsealhulgas 1 miljon juuti.
