Ekspertide sõnul võib Itaaliat õigustatult nimetada üheks kõige vananevamaks riigiks. Veini ja moe kodumaa on selle tiitli pälvinud hiljutiste uuringute põhjal statistika keskbüroo (ISTAT).
ISTATi aastaaruande kohaselt on itaallaste pidev eluea pikenemine ja sündimuse langus viinud romantikariigi maailma vanimate rahvaste esiviisikusse.
Näiteks Tinto Brass veedab 80-ndates eluaastates aega noorte sõbrannadega
Demokraatlikud probleemid on riiki viimastel aastatel vaevanud. Võib-olla on üks silmatorkavamaid näiteid väikese Lissa küla küla ajaloost, kus kaks aastat tagasi sündis 67-aastaselt esimene laps. Kui varem elas selles Itaalia külas ainult viis inimest, ja väikese Francesco sündimisega sai kuus.
Ema ja lapse isa, 31aastane Sabrina ja 42-aastane Michel kolisid Lissaboni, et sünnitada laps külas, linnamürast ja tolmust eemal. Sabrina sai tööd naaberküla koolis ning tema abikaasa tegeleb maja ja vastsündinuga.
Sabrina ja Michelle on otsene kinnitus eelmiste aastate statistika kohta: itaallased plaanivad lapse pikka aega sünnitada ja panevad selle sageli ära. Kõige sagedamini sünnib perre üks laps. Itaallased otsustavad rasestuda kolmekümne aasta pärast.
Büroo andmetel on Itaalias iga saja noorte esindaja kohta umbes 148,6 pensionäri. Selle näitaja järgi õnnestus Apenniini poolsaarel - Saksamaal - pääseda vaid ühele riigile, kus see on 155,8%.
Praegu on keskmine eluiga riigis 79,4 aastat meestel ja 84,4 aastat õiglase soo esindajate seas.
2011. aastal kinnitasid teadlased juba, et keskmine eluiga Apenniini poolsaarel kasvab aastast aastasse väga kiiresti, ehkki üldiselt võib rahvust nimetada terveks. Sellest hoolimata kõlas tervishoiuministeerium kaks aastat tagasi ärevus: hoolimata tõsiasjast, et vähist ja südame-veresoonkonna haigustest põhjustatud surmaga lõppenud juhtumite arv vähenes järsult, suurenes ärevuse ja krooniliste häirete esinemissagedus, andes Itaaliale "nimekirjas" ühe esimestest kohtadest kõige vaimselt ebatervislikumad rahvad.
Sama statistikabüroo avaldas mais oma veebisaidil suitsiidide statistika aastatel 1993–2010, mis näitab selgelt, et 2008. aasta kriis mõjutas märkimisväärselt kogu Euroopa ja eriti Itaalia vaimset seisundit. Moe ja veini kodumaa kuulus nimekirja lõppu Baltimaade, Norra, Rootsi, Saksamaa ja kõigi üllatuseks Šveitsi eesotsas.
Statistika keskbüroo osutas ka oma aruandes, et kriisi nelja aasta jooksul on riigis töötuse määr suurenenud: püsiva sissetulekuta itaallaste arv on kasvanud miljoni võrra. Välismaalaste sissevool Itaaliasse viimase kümnendi jooksul on kolmekordistunud: kui 2001. aastal elas riigis 1 300 000 külalist erinevatest riikidest, siis 2011. aastal ületas nende arv 4 miljonit, kellest kaks kolmandikku elab riigi kesklinnas.
