Itaalia teadlased on kinnitanud, et Michelangelo “Taaveti” kuju on liiga nõrkade sääreosadega, mis võib põhjustada suure kunstniku ja skulptori kuulsa loomingu hävitamise.
Üks kuulsamaid kujusid maailmas, mis näitab visiooni renessansi meessoost kehast, on oma nõrkade jalgade tõttu hävingus. Nagu näitasid Rahvusliku Teadusnõukogu (www.cnr.it) ja Firenze ülikooli (www.unifi.it) Itaalia teadlaste hiljutised uuringud, võivad ajaloolaste ja kunstihuviliste pikaajalised hirmud kahjuks igal ajal teoks saada. Skulptuuri säilimist mõjutavad otseselt ka pidevad vibratsioonid, mis tekivad tänu Firenze turistide tugevale sissevoolule, ning pidev liiklus.
Juba täna saavad paljud turistid, kellel oli võimalus Taaveti ausammast vaadata, kinnitada, et praod on sellel juba märgatavad. Paljud eksperdid selgitavad selle suurmeistri uimastamise loomise kandmist sellega, et 5,5 tonni kaaluv kuju on kaldu, mis loob Taaveti jalgadele lisakoormuse.
Arvestades materjali, millest Michelangelo Buanarroti skulptuuri lõi, võib eeldada, et selle hävitamine on aja küsimus.
"Mikropragusid võib näha kuju vasakul põlvel ja nikerdatud pjedestaalil (mis moodustab ka olulise osa Taaveti kaalust), mis ohustab skulptuuri ohutust," selgitavad teadlased. Teadlased tegid kipsi mitu väikest koopiat kujust, asetasid need tsentrifuugi, tagades soovitud rõhutaseme.
Algne kuju asub praegu Firenze Kaunite Kunstide Akadeemias tunneli lähedal ja selle koopia paigutatakse Piazza della Signorina linnale. “Tunnel kulgeb umbes 600 meetri kaugusel ausammast, mille põlved on teadaolevalt mikrokrakkidega täppis. Kui seda enne tunneli ehituse algust ei kanta, on suur tõenäosus, et see variseb kokku. Varisemisoht on liiga suur, kui tekivad resonantsid, mida põhjustavad kaevamisseadmed, aga ka tunnelis liikuvate rongide vibratsioon ja turistide liikumine, “selgitas maa-aluse projekti spetsialist Fernando De Simone juba 2011. aastal ja selgus, et tal on õigus. Juba aastaid on kunstiteadlased kutsunud ametivõime üles viima Taaveti ausammas kesklinnast spetsiaalsesse muuseumi, mis peab vastu maavärinatele, liiklusele ning läheduses toimuvatele ehitus- ja remonditöödele.
Michelangelo töötas aastaid Taaveti kuju kallal ja skulptuuri esitati esimest korda Firenzele 8. septembril 1504. Varsti kuulutas Firenze viiemeetrise kujuga kohaliku pärandi objektiks ning linna Taanis väikelinnale vaatamata linna sõjalise jõu sümboliks. Tänapäevani peetakse kuju mitte ainult renessansi, vaid kogu maailma kunsti tipuks. Michelangelo skulptuur kujutab alasti Taavetit, piiblitegelast, kes valmistub lahinguks hiiglasliku Goliatiga. Itaalia meistri toodud uuendus seisnes selles, et Michelangelo eelistas erinevalt tema kaasaegsetest näidata kangelast varem, mitte pärast tema feat.
