Poiss lõi Ferrarile pühendatud Facebooki lehe ja aja jooksul sai sellest ettevõtte ametlik fännigrupp. Kuid loojal ei jäänud midagi järele ja ta soovib nüüd arvuti ees veedetud tuhandete tundide eest maksta 11 miljonit dollarit.
Boyish unistab maailma kuulsamast kaubamärgist Ferrari Prancing Stallion. Kirg on turgutatud sotsiaalse võrgustiku lehtedel. Ja pärast legaalset sõda ja purustatud ideaale. Kõik see on Sammy Wasemi loos ja tema Facebooki lehel Maranello maja kohta. Samuti oli ruumi ägedateks aruteludeks intellektuaalomandi õiguste, kaubamärkide kaitse ja uute teabevahetusvahendite kasutamise üle.
Ametlik Ferrari Facebooki leht.
Ameerika agentuur Bloomberg kirjeldas, kuidas Sammy Washam lõi Ferrari kohta Facebooki lehe, kui ta oli alles viisteist. Nüüd, kuus aastat hiljem, osalesid kohtuasjas kaks osapoolt: Sammy ja tema isa Oliver esitasid autoriõiguse rikkumise hagi pärast seda, kui Prancing Stallion võttis nende saidi üle kontrolli. Ferrari esindajad süüdistasid perekonda omakorda kaubamärgi ebaseaduslikus kasutamises: näiteks Ferrariga mitteseotud toodete reklaamimisel, samuti brändi isiklikel eesmärkidel kasutamisel, näiteks kutsete saatmisel Sammy Washami kaheksateistkümnendale sünnipäevale.
"Neil pole südametunnistust, neil oli julgust poisikeste unistuste hävitamiseks"Ütles Sammy ühes intervjuus. "Probleem pole Facebooki ega meie fännide käes, probleem on inimestes, kes soovivad Ferrari kaubamärgi kaudu raha teenida," vastas Maranello. Wathami perekond aga saidil raha ei teeninud ega müünud veebis midagi.
Bloomberg rõhutab, et autokodu lähenemine antud juhul, selle osalemine kohtuasjas, on vastupidine Coca-Cola otsusele, mis sarnases olukorras otsustas meelitada fänne, kes lõid veebilehti. Üldiselt tasub alustada sellest, et Facebooki reeglite kohaselt saavad osalejad luua oma lemmikbrändide fännigruppe, samal ajal kui ametlikke lehti peab haldama ettevõte. Isa ja poeg Watham (kes on muide ka amatöörpiloodid) said märtsis 2009 Ferrarilt esimese kirja: Maranello maja õnnitles neid nende õnnestumiste eest sotsiaalvõrgustikus, kus vaid aastaga suutsid nad meelitada ligi 500 tuhat tellijat. Itaallased kirjutasid seal, et "kahjuks sunnivad juriidilised normid meid fännigrupi administraatorite õigusi ametlikult omaks võtma". Ameerika agentuuriga nõu pidanud sõltumatu juristi Joris van Maneni sõnul pole kellelgi õigust sellel viisil saiti valida.
Watham nõustus siiski oma lehe ametlikuks Ferrari leheks muutma. Siis otsustas Maranello nimetada teised saidi administraatorid, loojate teadmata. Nad tegid vastutasuks igavese liikmelisuse Scuderia klubis ja logode kasutamise õiguse pakkumise. Neli aastat jätkasid isa ja poeg lehe tööd ja arendamist ilma dokumentide, isegi rahaliste dokumentide allkirjastamata. Selle tulemusel kaotasid nad õiguse lehte hallata ja 2013. aasta veebruaris esitasid nad Ferrari vastu hagi, milles nõudsid lehel 5500 töötunni eest hüvitist, mis on vähemalt 11 miljonit dollarit. Advokaat van Maneni sõnul oli nende viga see, et nad ei kirjutanud lepingule alla - koos finantsandmetega - enne, kui nad nõustusid oma lehe ametlikuks tegema. Genfis on praegu kohtuprotsess pooleli.
