Kahe Itaalia ülikooli, Sassari ja Cagliari, uurimistöö käigus töötati välja uuenduslik keemilise koorimise tehnoloogia, mis võimaldab aknaid "ise puhastada", kasutades ainult päikesevalgust. Uus arendus on veel üks viis materjali kasutamiseks, mille uurimiseks on teadlased juba 2010. aastal Nobeli preemia saanud.
Lähitulevikus kodudes olevad aknaklaasid puhastavad end ise. Vähemalt sellele loodavad Sassari ja Cagliari ülikoolide teadlased, kes on välja töötanud uut tüüpi kõrgtehnoloogilise nanoaine, mis võimaldab muuta eurooplaste elu mitte ainult. Sardiinia regioonist rahastatud uuring avab uusi kasutusvõimalusi grafeen, aine, mille uurimiseks tehti 2010. aastal teadlased A.K. Mäng ja K.S. Novoselov sai Nobeli füüsikapreemia.
Grafeen avastati 2004. aastal ja tunnistati väga kiiresti üheks tuleviku paljutõotavamaks materjaliks. See on ühe aatomi paksune grafiidikiht, mille struktuur on kärgstruktuur. See kahemõõtmeline materjal on ülipeen, painduv ja umbes 200 korda tugevam kui teras. Samal ajal juhib see soojust ja elektrit väga hästi ning selle võime elektronide ülekandmiseks on tuleviku elektroonikas juba hüüdnimi "räni pärija".
Uus areng on järgmine.
Uuendusliku "keemilise koorimise" tehnoloogia abil saadud materjal lisatakse kõige õhemale, nanotasemel poorsele titaandioksiidplaadile. Nii saadakse väga kõrge fotokatalüütiliste omadustega kile: ülekaalukalt kõrgeim õhukeste läbipaistvate filmide seas. Selline vara võimaldab näiteks maja akendel end puhastada, kasutades tekkivate plekkide hävitamiseks ainult päikesevalgust ja vabastades seeläbi koduperenaised ebavajalikest kodutöödest.
Discovery avaldatud rahvusvahelises ajakirjas "Acs rakendusmaterjalid ja liidesed " Seda peeti eriti oluliseks ja see paigutati isegi väljaande kaanele. Uuringus osalesid ka mainekad riiklikud ja rahvusvahelised organisatsioonid: Itaalia tehnikainstituut ('Istituto italiano di tecnologia), Grazi tehnikaülikool (Università Tecnica di Graz) ja Austraalia ainete teaduse ja tehnika osakond "Rahvaste Ühenduse teadus- ja tööstusuuringute organisatsioon" (divisjon di Scienza) ed Ingegneria dei Materialidell'australiano (Rahvaste Ühenduse teadus- ja tööstusuuringute organisatsioon)
