Euroopa Liidu statistikaameti hiljutine uuring näitas, et 34 protsenti itaallastest pole kunagi Internetis "surfanud", samal ajal kui 54 protsenti käib regulaarselt veebis.
Eurostat selgitas, et pool päikselise riigi elanikest pühendab regulaarselt paar tundi Internetis surfamisele, samal ajal kui Euroopa Liidus ulatub veebis veebi fännide arv 70 protsendini.
Kõige sagedamini ja käivad Internetis hangoonid hollandlased - 95 protsenti elanikkonnast on võrgu aktiivsed kasutajad. Auväärse teise koha võtsid Luksemburgi elanikud - 94 protsenti kõigist riigi elanikest ei suuda vastu seista sellele, et nad ei vaata Google'i ega "meeldiks" sõprade uutele fotodele sotsiaalvõrgustikus Facebook.
Hämmastav, et iga neljas kümnest itaallasest ei avanud kunagi veebilehte brauseris. EL-i keskmine on 22 protsenti. Väärib märkimist, et 2007. aastal ignoreeris Internetti umbes 37 protsenti eurooplastest.
Eurostat märgib, et "informatiivse hariduse puudumise" näitaja on Itaalias kriitiline, kuid mitte nii palju kui näiteks Kreekas, kus 36 protsenti elanikkonnast ei kasuta Internetti, või Rumeenias (42 protsenti).
Saadud andmed on tegelikult üllatavad: mobiilside- ja satelliidioperaatorite sõnul on Internet olemas 96 protsendil Itaaliast ja selle keskmine kiirus on vähemalt 1,5 gigabaiti sekundis.
Eurostati uuringu tulemused näitavad, et tõenäoliselt ei kavatse Itaalia valitsuse plaanid, mis käsitlevad elanike osalemist võrgu kaudu riigi valitsusasutustega peetavates aruteludes, tõeks saada. Algselt oli kavas, et vähemalt 50 protsenti elanikkonnast osaleb dialoogis võimudega. Täna külastab spetsiaalselt loodud portaale vähem kui 20 protsenti itaallastest, neist 27 protsenti kasutab valitsuse veebisaite maksustamise eesmärgil, 13-15 protsenti kasutab dokumente ja sotsiaaltoetusi ning 21 protsenti kasutab neid õppe- ja kasvatustööks.
Eurostat väidab, et 85 protsenti Taani inimestest ei jäta kasutamata võimalust vaadata valitsuse ametlikke veebisaite. Rootsi (78 protsenti), Soome (69 protsenti) ja Prantsusmaa (60 protsenti) elanikud külastavad regulaarselt kadeduslikult riigi tegevusega seotud Interneti-ressursse.
Itaalia valitsus pakub riigi elanikele ka võrguteenuseid, mida saab kasutada ainult kaheksakümmend protsenti juhtudest. Sellegipoolest eraldatakse statistika kohaselt igal aastal Itaalias haldusportaalide ja ressursside toetamiseks vähemalt viis miljardit eurot, millest suurem osa läheb seadmete ja võrkude heas seisukorras parandamiseks ja hooldamiseks.
Nagu selgub, pole ka kohalikes ettevõtetes informatsioniseerimisega tegelemine parim viis. Praegu tegeleb kaupade ja teenuste müügiga Internetis vaid neli protsenti Itaalia ettevõtetest ja ettevõtjatest.
