Itaalia riikliku statistikaagentuuri ISTAT sõnul on riigi elanike hiljutised uuringud paljastanud väga kurvad arvud: praegu ei tööta ega õpi umbes kaks miljonit (23,9 protsenti) noortest.
Need andmed kehtivad noorte kohta vanuses 15 kuni 29 aastat. Kummaline, nagu see ka ei tundu, on sotsioloogide sõnul näitaja märkimisväärselt paranenud võrreldes eelmise aastaga, mil see oli 44,1 protsenti - 3,6 punkti rohkem kui Euroopa keskmine.
Samuti mainis statistikaamet oma aruandes, et 2009. aastal elas enam kui 58 protsenti 18–34-aastastest noortest vanematega sama katuse all.
Võrdluseks: 1983. aastal oli see näitaja 49 protsenti ja 2000. aastal 60,2 protsenti. Umbes 30 protsenti 30–34-aastastest moodsatest meestest eelistab ka varjupaika jagada oma emmede ja isadega ning seda on kolm korda rohkem kui 1983. aastal. On tähelepanuväärne, et see suundumus ilmneb kõige selgemalt riigi lõunaosas.
Ka koolilaste käitumine jätab palju soovida: sotsioloogiaekspertide hinnangul jäi 7,7 protsenti kooliõpilastest aastatel 2008-2009 oma teise kooliaasta madala õpitulemuse tõttu pooleli.
Noortega ülikoolides õppimine pole samuti kaugeltki ideaalne: 12,2 protsenti esmakursuslastest ei saanud teisele kursusele minna ja 3,4 protsenti loobusid aasta lõpuks täielikult tundidest. ISTATi raportis öeldakse, et praeguseks ei eelista noored itaallased täppisteadusi. Sotsioloogide ja psühholoogide sõnul võib see valik olla tingitud riigi keerulisest olukorrast maailmaareenil pärast purustavat kriisi.
Riikliku statistikaameti uuring mõjutas ka SKPd elaniku kohta. Selle hinnati turuhindade alusel ja 2013. aastal oli see 22,807 eurot aastas, mis on 2,8 protsenti vähem kui varasematel andmetel. Eelmisel aastal langes ka Itaalia tööviljakus 1,2 protsenti, võrreldes 2012. aastaga. Viimase kümne aasta jooksul on eksport märkimisväärselt vähenenud (4 protsenti 2003. aastal ja 20,7 protsenti 2012. aastal). 2011. aastal oli enam kui pooled talud kahjumis, ilma et nad saaksid loodetud kasumit.
Kõige keerulisem on nelja inimese itaalia peredel, Itaalia ühiskonna iga kolmas rakk ei saa ettenägematute kulutustega hakkama, vahendab ISTAT.
Riiklik statistikaagentuur avaldas aruande „Oleme Itaalia”: sada fakti riigist, kus elame, ”(„ Noi Italia ”, 100 statistika elaniku kohta, kes on Paese in cui viviamo”).
Dokument sisaldab mitmesuguseid andmeid, mis on seotud erinevate tööstusharude ja eluvaldkondadega. Seega on aruandes arvandmeid, mis on seotud majanduse, kultuuri, tehnoloogia ja infrastruktuuri praeguse olukorraga. Õnneks pole päikselises riigis kõik nii pessimistlik: näiteks Itaalia konkurentsivõime on viimastel aastatel kasvanud, mis on hea märk.
